10 punkti, mida peaks teadma sildkraanadest

Sildkraanad kui nn hoone „musklid“ on tootmis- ja laohoonete puhul üheks olulisemaks komponendiks, mis mõjutavad suurelt kõiki olulisi hoone osasid alates vundamentidest lõpetades postide ja katusekandjatega aga sama oluline on ka mõju Tellija hilisemale ekspluatatsioonile. Kuna nii hoone ise kui kraanad eraldivõetuna on reeglina suured investeeringud ja mõeldud tootmist või ladustamist teenindama aastakümneteks, siis peab arvestama, et ettevalmistuse faasis tehtud vead jäävad projektiga kaasas käima tihti kogu hoone ja kraanade eluea jooksul. Seega on oluline, et kõik kraanadega seonduv oleks aegsasti ja põhjalikult läbi mõeldud.

Ehitaja vaatenurgast on sildkraanade paigalduse algus minu jaoks alati olnud oluline aga samas ka närvikõdi pakkuv sündmus. Ühest küljest on see võimas vaatepilt, kui kollakas-oranžid ehitusplatsil või eelnevalt tehases komplekteeritud sildkraanad paika tõstetakse. Teisest küljest võib projekteerimisel ja ehitamisel ka kogenud tegijatel väga palju erinevaid asju viltu minna ning enne, kui kraanad pole paigas ja testitud, on alati väike ootusärevus sees. Vead võivad lipsata sisse kui projekteerimisprotsessis juhtub mingi hooletusviga, kui Tellija ei ole oma lao või tootmises logistikat eelnevalt korralikult läbi joonistanud ning seetõttu on projekteerimise lähteülesanne korralikult läbi mõtlemata või kui tahes tahtmata iga ehitusega kaasnevad projekti muudatused ei ole õigeaegselt kraana valmistajani jõudnud jne.

Toon ära mõned olulisemad ohukohad, millele tuleb kõikidel osapooltel tähelepanu suunata:

• Külgmised tõstandväravad ei mahu seina ja kraanatee vahelt läbi. Kui selline asi juhtub, siis on olukorra lahendamiseks sisuliselt ainus variant kasutada väljapoole hoonet paigaldatavaid 4-5 korda kallimaid rullikeeratavaid PVC väravaid.
• Kraanatalad koos sinna külge keevitatud rööbastega ei ole piisavalt sirged ehk kraanateed on nn „banaanis“ ja reguleerimisvõimalused on projektlahenduses olematud. Oluline on teada, et teraspostide konsoolidel ovaalsed avad võimaldavad poltidega kraanateid palju täpsemalt ja lihtsamalt reguleerida kui betoonpostide tarilappidele kraanatee kinnikeevitamine.
   
  

• Kraanateede kehtestatud tolerantsid on väga kõrged. Lihtsamalt öeldes - eksimust võib olla ainult 3-5 mm. Need piirmäärad ei ole kehtestatud norimiseks. Halvimal juhul võib sildkraana rööbaste vahele kinni kiiluda, muutes selle kasutamise võimatuks. Saavutamaks head tulemust tuleb kraanateed reguleerida koostöös geodeediga kolm korda järjest täpsema tulemuse suunas.
  
• Kraanateed ei ole projekteeritud võtma vastu kahe kõrvuti asetseva sildkraana koormust. Kui see Tellija soov enne projekteerimise algust edastada unustatakse, peab leppima sellega, üks sildkraana tegutseb löövi ühes otsas ja teine teises otsas ja neid ei saa koos tõstma lubada. Tuleb arvestada ka, et kraanadega hoonel on vundamendid kaks korda suuremad kui tavaliselt hoonel ehk kraanade valik ja arv mõjutab kogu hoonet.
  
  

• Kraanateed on võimalik projekteerida ühe-, kahe-, kolme- ja neljaavalisena, kokku polditavad või kokku keevitatavad. Igal lahendusel omad plussi ja miinused. Kui on projekteeritud neljaavalised ülegabariidilised kraanateed pikkusega 24 m, siis peab mõtlema sellele, kuidas need tootmisterritooriumil manööverdades hoonesse sisse saab.
• Kraanateega varustatud löövi otstesse tekib nn surnud tsoon 1,8-2,3 m otsaseinast, mida kraana konks ei suuda teenindada. Seda peab tehnoloogilise, laadimise ja ladustamise plaani koostamisel arvestama. Kui laadimine autost on näiteks löövi otsa tsoonis, siis peab arvestama, et võib tekkida vajadus auto lastiga hoonesse viltu sisse ajada, et üldse oleks võimalik kogu koorem maha või peale laadida, sest muidu asub osa autost kraana teeninduspiirkonnast väljaspool.
• Sildkraana konksu teeniduspiirkonda ei tasu võimalusel planeerida sisseehitatud ruume. Näiteks kilbiruum ja trahvod peavad asuma ohutus kohas, mida ei oleks võimalik kraana lastiga nn lömastada.
• Kõik pakutavad kraanad ei ole võrdväärsed. Reeglina tekitavad odavad kraanad suuremaid jõude hoone karkassile ja seetõttu läheb kandevkarkassi rajamine oluliselt kallimaks. Seega ei pruugi esialgu kraanadelt saadav näiv kokkuhoid tähendada lõppkokkuvõttes tegelikku kokkuhoidu. Odavama otsa sildkraanadel mõjuvad tugiratastele suuremad külgsuunalised jõud (https://www.youtube.com/watch?v=VKveSjXn9BY), mis tingib selle, et kraanarööpad ja -rattad kuluvad oluliselt kiiremini ehk hoolduskulud ekspluatatsioonis on suuremad, hoone ehitus läheb kallimaks ja üleüldine kasutusmugavus tuleb kehvem. Seega on mõistlik valida kraanad laiema tugirataste vahega.
  
  

• Vajalik konksukõrgus tuleb läbi mõelda. Maksimaalne konksukõrgus peab võimaldama tõsta toodangut vajadusel üle hoone põrandapinnas asuvate seadmete ja ladustatud materjalide ning võimaldama auto laadimist.

Kui Teil on plaanis rajada enda ettevõttele uus kaasaegne kraanadega lao- või tootmishoone, siis olen hea meelega nõus praktilist nõu andma ja kaasa mõtlema.


Andres Kaur
+372 512 8282
andres.kaur@combicon.ee


Fotodel Konecranes'i sildkraanade montaaž ASi Rauameister uues tootmishoones novembris 2019. Kokku paigaldati 10 sildkraanat summaarse tõstevõimega 150 tonni.